Kui ma suren, siis mind matke kalme peale üles kallil kodumaal Ukrainas, laia stepi süles, et sealt laiad põllupinnad, Dnepr ja kaldad üna oleks näha; oleks kuulda, kuidas jõgi mühab. Kui kord tuleb tal Ukrainast sinimerre viia vaenuverd... siis jätan maha mäed ja põllud siia ise aga õhinaga sinna, kus on Jumal, tõttan palveks... Seni mulle ent jääb võõraks Jumal. Matke mind ja üles tõuske orjaikke vastu, priiust kuri vaenlasveri pühaveena kastku. Tuletage peres uues, peres vabas, suśres siis mind veel te lahkelt meelde vaikse jutu juures. |
переклав Айн Каалеп